MAAL

Avo Paistik (1936-2013)

Karikaturist, joonisfilmide režissöör ja maalikunstnik Avo Paistik sündis 21. aprillil 1936 Tallinnas. Ta lõpetas Tallinna Polütehnikumi raadiotehnikuna. Töötas Tallinnfilmis 1971–1990 heliosakonna inseneri, kunstnik-lavastaja ja režissöörina. Joonisfilmiosakonda filme tegema kutsus teda Rein Raamat. 1991. aastal lahkus Paistik Joonisfilmist, et pühenduda tegevusele Jeesuse Kristuse Igavese Elu koguduse pastorina. Paistiku loodud tegelaskuju Klaabu on jõudnud ka teistesse kunstivormidesse, näiteks tegi temast 2010. aastal lavastuse Nukuteater.

 Väljavõte järelehüüdest:

„Tallinna Polütehnikumi raadiotehnikuna lõpetanud Avo Paistik alustas 1971. aastal Tallinnfilmis tööd heliinsenerina. Oma pilapiltidega ajakirjanduses tähelepanu võitnud noorel mehel oli õnne olla õiges kohas õigel ajal. Talle oli kogu aeg meeldinud joonistada. Filmi- ja maalikunstnik Rein Raamat asutas selsamal 1971. aastal Tallinnfilmi joonisfilmiosakonna ja kutsus uue heliosakonnamehe tööle värskesse animatsioonitsehhi.

Avo Paistik tegi koostöös Rein Raamatuga filmid „Vari.Tee” (1972) ning „Lend” (1973). Ja samal, 1973. aastal debüteeris ta õnnestunult režissöörina omaenda esimese filmiga „Värvipliiatsid”. Sel perioodil andis maailma animatsioonis tooni nn Zagrebi koolkonnast mõjutatud satiiriline, karikatuursele graafikale ja anekdootlikele lugudele tuginev animatsioon. Paistikule sobis see laad. Üksteise järel valmisid zagreblaste stiilist inspireeritud joonisfilmid „Täheke” (1974), „Pisiasi” (1975) ja „Lask” (1976). 1970. aastatel teebki Eestis joonisfilme ainult kaks meest – Rein Raamat ja Avo Paistik, tulevased tegijad Heiki Ernits, Mati Kütt jt õppisid ametit nende animalavastajate filmirühmades.

Avo Paistiku kunstilise animatsiooni vaieldamatud tähtteosed 1970. aastatel on Priit Pärna kunstnikutööga valminud „Pühapäev” (1977) ning popmaalikunstniku Rein Tammikuga koos filmitud „Tolmuimeja” (1978).

Samaks ajaks oli filmiküpseks saanud ka lasteajakirja Täheke pildilehtedel sündinud Klaabu, animafilmitegelane par excellence, veetilgast sündinud munategelane, kelle kuju võib võtta mis tahes vormi. Kolm lugu selle lastelemmikuga, „Klaabu”, „Klaabu, Nipi ja Tige Kala” ning „Klaabu kosmoses” valmisid Tallinnfilmis aastatel 1978–1981. Hiljem on hakatud Klaabut noorema publiku hulgas nimetama kultusfilmitegelaseks, ehkki ta sündis lasteajakirja veergudel. Klaabu kosmoseseiklus pälvis 1981. aastal ka auhinna Madridi ulmefilmide festivalil – ja see pole ainus festivalitunnustus Avo Paistiku filmidele.

Avo Paistiku loodud filmi-naksitrallide seiklusi teab iga Eesti pere.

1980. aastate keskel alustas Avo Paistik hoopis uues kujunduslaadis filmide sarja, mida Eesti animafilmi hea tundja, kanadalane Chris Robinson on nimetanud „bergmanlikuks triloogiaks”. Lühidalt kokku võttes on need kolm filmi, „Hüpe” (1985), „Lend” (1988) ja „Silmus”, mõistulood inimese eneseületuse või selle ületuse võimatuse hinnast.

Viimaseks jäänud animafilm „Minek” valmib 1990. aastal. See oli Avo Paistiku hüvastijätt joonisfilmiga. Maalimist mees jätkas.

1988. aastal pälvis Avo Paistik Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetuse. Ta oli Eesti Kinoliidu liige. Avo Paistiku filmidel on äärmiselt tähtis koht Eesti animafilmikunsti kujunemisloos, tema lastefilmid kuuluvad meie lastefilmi kullafondi.“

Sirp 05.12.2013